Hetkel istun laevas, tulin eestist just. Ja Alex on üle lahesopi, Tallinki peal . Ta käis esimest korda eestis üldse ja kusjuures päris jube on tõdeda, et ma kunagi Pärnus elasin. Kõik majad on erinevates värvides, mis oli talle silmariivav, samuti ka tõsine majanduslik ebavõrdsus- ühel tänaval on nii a-sotsiaalide asumispaik kui ka rikkurite villad. Ja paar kaubamaja kuskil nö “keskuses”. Endale jäi küll mulje, et Pärnut ei saa enam linnaks muuta, vaid edaspidi peab hakkama seda külaks või aleviks pidama. Masendav. Kõige hullem selle asja juures on see, et ma ise vaatasin ka kõike hoopis teises valguses, kui seal elades. Õnneks saab kohekohe oma koju tagasi.

TK pärast on ka jube hea meel. Sellesmõttes, et ta on oma eluga ilusti toimetulev, mitte et ta ennem poleks olnud, aga nüüd nagu rohkem, ikkagi Londonis ju. GO girl!

Eesti tripist siis:

Noh. Neljapäeva hommikul esimese laevaga tulin ja jõudsin pool tundi varem kui Alexis. Ootasin teda samas sadamas ja läksime koos toredasti takso peale, et bussijaama sõita. Ja of course sadas mingid lume-pori-vee sarnast ollust taevast alla. Nagu alati kui ma eestis käin. Kunagi ei või päike paista, ma ei või kohe. Pärnus võttis meid bussijaamas kohe vastu ka J. mis oli väga meeldiv.. käisime poes ja ostsime toidukraami ja kõike tarvilikku ellujäämiseks nädalavahetusel (veinid ja maasikad jne. ).  Õhtul suubusime ilusti Irennu juurde ja läksime peale seda suure pundiga bravvi afkoors. No ma ei tea.. elus esimest korda nähti lavapeal tantsivaid No Angels tantsutüdrukud, kelle kehasid vaevu miski kattis. Isegi minu napp klubiriietus kattis enam. Kriitikatalumatus, neiud

Eila ehk siis laupäeval tegime Kataga ühe mõnna chile wine nighti ja pärast seda oli vaja ikka villemisse minna, irene tuli isegi järgi :O Ja koju jõudes oli üllatus suur kui kellaaeg näitas juba poolt kahte. Täna hommikul magasime loomulikult sisse. Kella 8 asemel tegin oma silmad lahti veidi enne kella kümmet ja siis hakkas jooksmine pihta, õnneks sai eelmine õhtu kõik ära koristatud ja asjad pakitud. Ahjaa… mainimata ei saa jätta, et ma sain 1999.90.- RocaWeari helepruunid saapad 399.90.- eest. KADETSEGE!

xoxo, k.

Mis on muutunud viimasest postitusest?

Well.. kui välja arvata kõik see tööotsimisega kaasnev rabelemine, siis ma arvan, et elu on paremuse poole läinud/minemas/jõudmas. Kuid on veel palju lahtisi otsi ja tegemata asju.

• Eesmärk 2009 prg. 1: Saada püsivapalgaline töö, MINGISUGUNEGI
• Eesmärk 2009 prg. 2: Anda sisse korteritaotlus.
• Eesmärk 2009 prg. 3: Saada korter.
• Eesmärk 2009 prg. 4: Alustada taas õpiteekonda.
• Eesmärk 2009 prg. 5: Oleks tore viimaks load ära teha.

Kui ma need viis eesmärki täidan.. siis ma ei suuda lihtsalt uskuda, et see mina olen.. Suudaksin ma vähemalt kolmgi neist täita, oleksin rahul endaga.

Punktidest siis lähemalt:

1. Hetkel ei kuulu küll töötute hulka, kuid kahjuks pean nentima, et 20h/nädalas ei elatu ära ja ei saa ka korterit taotleda. Soolas on nüüd paar kohta, mis peaksid seda püsivust andma mulle, seega eks näis, mis saama hakkab.. Prognoosin endale veebruariks püsivat tööd. Pead ei anna, VEEL.

2. Korteritaotlus- ühesõnaga see oleneb eelmisest punktist. Ja võib aega võtta kuni pool aastat, kui piisavalt neile helistada koguaeg 24/7.

3. Taaskord oleneb eelnevast punktist. Ja üle-eelmisest. Kuid kui korter käes, siis võiks/tuleks/tahaks seda ka sisustada, eksju. Which means.. raharaharahaaaa????

4.-5. On ettevõtmise asi. Teeme ära

Lisaks kõigele muule virinale tahaksin lisada, et soovitan soojalt üht raamatut (7 steps to getting a job Fast) ja teist raamatut (Rikas isa ja vaene isa). Teise võite leida raamatukogudest, esimene on mul erakogus ehk tule küsi messengeris mu käest.

Võtsin ka sel aastal vstu otsuse, et hakkan oma rahaasju planeerima, korralikult. Selles mängib suurt rolli mu uus iidol ja rahandusasjade korraldaja Kuldvasika klubi.

Ja kõigile meeldivat aasta algust ja Jumal tänatud, et see 2008 läbi sai.

ps. jääge nüüd lootma, et ma siia tihemini postitama hakkaksin, kui korra kvartalis või poole aasta jooksul.

Pmst kolmikmajast keskmises olen praegu Ehk siis kodus.

Day 2: Terve päeva vaikselt surin kodus ja virelesin, sest eilased rummid ja shampused ei teinud head. Alustasime irentsiku juures ja võtsin võrdlemisi vaikselt. Võrdlemisi sellepärast, et anni ja irene ei olnud eriti konditsioonis hiljem- klubis. Öösel tarnis meid koju kaine rool irentsiku õe peiksi vanem vend (lehma lellepoeg jah). Pidin ta ka siia ära märkima.

Teele ja Laura külastus: Neiud saabusid 27.8 ja läksin neile Makasiini terminaali vastu Võtsime turul ühest kohvikust kohvid ja ärkasime veidi (nad tulid ju hommikul- 12:10). Suur shoppamine helsinkis võis alata. Tegime palju pilte (paluks mulle ka saata, aitäh Teele )  ja leidsime huvitavaid pisikesi butiike ja rocki/gooti poode (nad jumaldavad neid). Õhtul vaatasime surmväsinult kahte filmi arvutist ja kihistasime poole ööni naerda. Järgmisel päeval läksime suurele kaltsukatiirule Mankkale. Tüdrukud olid vaimustuses, mida oligi arvata, sest ka mina tulen sealt iga kord suure hunniku riietega ära. Viimasel päeval jõlkusime veel helsinkis ja neiud kulutasid raha ülejääke.

Marise ärasaatmine: 29.8 oli siis French Connection 9 by Defkut Records. Loomulikult me ei puudunud sealt marisega. Astusime suhteliselt kainelt klubisse ja tellisime kohe pitsi viina. Baarman oli väga viks ja viisu. Sattusime kuidagi hoogsalt jutu peale ja kuna ma suutsin talle juba oma kurba saatust kurta, et ma ei leia klubis tööd, siis järgmine kord kui läksin koksi tellima ulatas ta mulle paberilehe oma väga hea sõbra (ööklubide keti juhataja) ja enda numbriga, et ma kindlasti ühendust võtaksin ja ütleksin, et sain temalt numbri (Marko oli nimi barmanil). Täna võtsin siis julguse kokku ja helistasin sellele Nima’le (kõlab keski hindu vms), kaks korda helistasin, aga oli automaatvastaja peal. Olin frustreeritud (mulle meeldib see sõna ). Otsisime emaga Mankkalt sügisjopet mulle ja järsku helises telefon, õnnetipp. Too sama Nima. Kuulas mu loo ära ja otsustas, et me peame kokku saama, aga kuna tal märkmikku parasjagu lähedal ei ole, siis et ma helistaksin peale kuut õhtul. Helistasin, siis oli tal miiting ja nüüd ootan tema kõne vastu. Ühesõnaga- miskit hakkab ehk liikuma finally (!!!)

Ma ei hakkaks siin nüüd peatuma, et mis ja kuidas juhtus, aga juhtus. See ei ole siiski minu suhte arutlus blog, vaid teadaanded elust sõpradele, kellest ma kaugel olen.

Esiteks, palun vabandust, et ei ole üldse mahti saanud kirjutada siia. Ma olen isegi võib öelda, ära unustanud selle siin. Tahaksin siiski rohkem teid kursis ju hoida. Kuidas alustada?

Noh, ma olen tulemas Eestisse. Jälle. Seekord ainult nädalavahetuseks, kahjuks või õnneks. Ma lihtsalt ei saanud ju Irene sünnipäevale mitte tulemata jätta.

Jah ja selle tööasjaga on nii, et kui Teele ja Laura tõesti tulevad 27.-28. 08, siis alustan ilmselt septembrist. Ma olen kuid üritanud siin klubidesse tööle saada, aga kahjuks ebaõnnelikult. 15 tööavaldusest tuli tagasi üks hädine (loe: vigane) eesti keelne (kuigi ma saatsin kõik kirjad inglise keeles) lause, mis ütles: “Tere, soome keel on vältamata sellasel töökohtal”. Ma lugesin seda lauset kümmekond korda ja korrutasin endale: koristajaid on igalepoole vaja. Niisiis, naised, minust saab tõenäoliselt mingiks ajaks koristaja, sest mul ON raha vaja.

Lisaks tegin ka väikeseid research’e koolide suhtes ja leidsin ka oma senise favoriidi. AGA, alati on aga.. see maksab “kõigest” 3900 eur’i. Which means.. see aasta 15. septembril ma sinna ilmselgelt ilmuda ei suuda, sest sellist raha pole just tagant taskust võtta. Järelikult.. let’s make it järgmine aasta.

Kõigele muule painab mind veel ka see korteri küsimus. Kus ja millal ja kui palju? “Koristaja palgaga” just lukskorterit ei saa ja samas ka kooli jaoks kõrvale panna. But hey.. don’t worry girls, varsti varsti saate tulle soolaleivale where ever it is.

Ühesõnaga, mul ei olnud tegelikult midagi väga asjalikku kirjutada Teile, aga loodan, et asjalikud kirjutised tulevad vähemalt peale Irene sünnipäeva siia.

Kodukene Pärnus tähistab minevikku ja seda ma konkreetselt lihtsalt enam oma koduks ei pea, vaid suvituspaigaks. Koduke ema juures Espoo’s on EMA KODU siiski siiski. Ja siin, Parmal, Ylöjärvil, kus elab ja töötab nyydsest siis Rex on saanud ametlikult minu kolmas (?) kodu :S Kummalised elu keerdkäigud.

Lisaks k6igele muule iga kord kui ma msni sisse login tuleb minuga mitte millestki rääkima Anti. Viimati yritas ta minus syymekaid tekitada, mis tal ka väga hästi 6nnestus. Tee palju head ja saad sitta vastu pead! Oeh ja aeh olen täna.

Ahjaa, mainimata ei saa jätta, et tegime eile “väikese uinaku”. Läksime kell 19 voodisse, et niisama pikutada ja panime äratused 21ks. Järgmine hetk kui silmad uuesti avasin, oli kell 6:50 hommikul. Kerge uinak indeed.