Irene sünnipäev: Sai alguse 22.8, kui Pärnusse jõudsin. Alustasime obviously minu juures mudli, merka ja irentsikuga. Suundusime klubisse ja teel suutsime merka ära kaotada (ta oli meiega koos taksos), mudli läks koju, sest järgmine päev oli lend Kreekasse (ootan suuremat kingitust, kui teised saavad, tead küll 
). Pidu iseenesest oli midagi väga magedat üle pika aja, aga MEIE irentsikuga suudame ALATI isegi igava peo huvitavaks teha. Nii ka seekord. Õhtu kulmineerus b.lounges dj cortes’iga house muusika valdkonnas ja hiljem kolme vennaga (!?!) Sämmi putkas hommikul kella seitsmeni jutustamas maailma teemadest. Ühesõnaga see kuulus maailmaparandajate faas.
Day 2: Terve päeva vaikselt surin kodus ja virelesin, sest eilased rummid ja shampused ei teinud head. Alustasime irentsiku juures ja võtsin võrdlemisi vaikselt. Võrdlemisi sellepärast, et anni ja irene ei olnud eriti konditsioonis hiljem- klubis. Öösel tarnis meid koju kaine rool irentsiku õe peiksi vanem vend (lehma lellepoeg jah). Pidin ta ka siia ära märkima. 
Teele ja Laura külastus: Neiud saabusid 27.8 ja läksin neile Makasiini terminaali vastu Võtsime turul ühest kohvikust kohvid ja ärkasime veidi (nad tulid ju hommikul- 12:10). Suur shoppamine helsinkis võis alata. Tegime palju pilte (paluks mulle ka saata, aitäh Teele ) ja leidsime huvitavaid pisikesi butiike ja rocki/gooti poode (nad jumaldavad neid). Õhtul vaatasime surmväsinult kahte filmi arvutist ja kihistasime poole ööni naerda. Järgmisel päeval läksime suurele kaltsukatiirule Mankkale. Tüdrukud olid vaimustuses, mida oligi arvata, sest ka mina tulen sealt iga kord suure hunniku riietega ära. Viimasel päeval jõlkusime veel helsinkis ja neiud kulutasid raha ülejääke.
Marise ärasaatmine: 29.8 oli siis French Connection 9 by Defkut Records. Loomulikult me ei puudunud sealt marisega. Astusime suhteliselt kainelt klubisse ja tellisime kohe pitsi viina. Baarman oli väga viks ja viisu. Sattusime kuidagi hoogsalt jutu peale ja kuna ma suutsin talle juba oma kurba saatust kurta, et ma ei leia klubis tööd, siis järgmine kord kui läksin koksi tellima ulatas ta mulle paberilehe oma väga hea sõbra (ööklubide keti juhataja) ja enda numbriga, et ma kindlasti ühendust võtaksin ja ütleksin, et sain temalt numbri (Marko oli nimi barmanil). Täna võtsin siis julguse kokku ja helistasin sellele Nima’le (kõlab keski hindu vms), kaks korda helistasin, aga oli automaatvastaja peal. Olin frustreeritud (mulle meeldib see sõna ). Otsisime emaga Mankkalt sügisjopet mulle ja järsku helises telefon, õnnetipp. Too sama Nima. Kuulas mu loo ära ja otsustas, et me peame kokku saama, aga kuna tal märkmikku parasjagu lähedal ei ole, siis et ma helistaksin peale kuut õhtul. Helistasin, siis oli tal miiting ja nüüd ootan tema kõne vastu. Ühesõnaga- miskit hakkab ehk liikuma finally (!!!)
